NATIONAL 
SENIOR CERTIFICATE 
GRADE 11 
SISWATI LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA (FAL) 
LIPHEPHA LEKUCALA (P1) 
LWETI 2007 
EMAMAKI: 80 
SIKHATSI: 2 ema-awa 

Leliphepha linemakhasi lalishumi nakunye. 

Emalungelo agodliwe Phenya 


Siswati Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta/P1 
2 
Doe/Lweti 2007 

NSC 

TICONDZISO 

1. 
Labahlolwako abafundzisise kahle imiyalo ngembi kwekutsi baphendvule 
imibuto. 
2. 
Leli phepha lehlukaniswe tigaba LETINTSATFU: 
SIGABA A: ITHEKSTHI 
SIGABA B: UMMONGO 
SIGABA C: LUHLELO NELULWIMI 


3. 
Phendvula YONKHE imibuto ngeSiswati. 
4. 
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha uphindze udvwebele ekugcineni 
kwaleso sigaba. 
5. 
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho. 
6. 
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako. 
7. 
Caphelisisa sipelingi nendlela lewakha ngayo imisho. 
Emalungelo agodliwe 
Phenya 


Siswati Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta/P1 3 Doe/Lweti 2007 

NSC 

SIGABA A: ITHEKSTHI 
UMBUTO 1 
1.1 Fundzisisa letheksthi lengentasi bese uphendvula imibuto letawulandzela: 
LaNkhosi ucocela batukulu bakhe ngesikhatsi sekukhula kwakhe. Indzaba 
yakhe iyajabulisa ngoba uyicale lapho akhula khona, uma ashada 
nendvodza ledzabuka esiveni seMabhele, kute kube ngulapho acedza 
khona kufundza. 
Indvodza yakhe beyisebenta eThekwini, esikhumulweni setikebhe. 
Beyihlala elokishini laseMlazi. Emva kwekushona kwendvodza yakhe, 
LaNkhosi wahamba waya eThekwini. Wafika khona watfola umsebenti 
wasendlini yemlumbi. Bekalala khona lapho emsebentini wakhe. 
Bekasebenta endlini, apheka, awasha timphahla tabo, aphindze futsi 
abhasobhe bantfwana. Umholo wakhe bewumncane kakhulu ngoba 
amsikati. 
Sizatfu sakhe sekutsi ashiye likhaya lakhe eMphumalanga 
bekuyinhlupheko. Bekasebentela bantfwana bakhe entela kutsi bangalali 
bangakadli. Bekangevani nelubandlululo. Bekakholelwa kutsi sonkhe 
sinengati yinye, Nkhulunkhulu usidale sonkhe ngemfanekiso wakhe. 
Bekahlala Kamashu uma angekho emsebentini. Wagcina atfole indlu 
yakhe. 
Watjela batukulu bakhe kutsi uyawutsandza umtsetfo kakhulu. Ngaloko – 
ke kube yena watalwa angumfana ngabe waba liphoyisa. Ngaleto tinsuku 
tekuphila kwabo, bekute emaphoyisa alabasikati. Watfola umhlalaphasi 
ngesikhatsi lesifanele, kodvwa ngaleso sikhatsi bese agulela futsi. 
1.1.1 LaNkhosi wasuswa yini eMphumalanga? (1) 
1.1.2 Shano umsebenti bekawusebenta uma afika eThekwini. (1) 
1.1.3 Liholo lakhe bekalihola belimlingene yini? Sekela imphendvulo 
yakho ngemaphuzu lamabili. (1) 
1.1.4 Ngemusho lophelele chaza kutsi yini umhlalaphasi. (1) 
1.1.5 Catsanisa liholo laLaNkhosi lakadzeni neliholo lanamuhla, ubeke 
netizatfu. (2) 
1.1.6 Ungaphawula utsini ngenkholelo yaLaNkhosi? Chaza. (2) 
1.1.7 Kwabangelwa yini kutsi labasikati kadzeni banganikwa umsebenti 
webuphoyisa? Phendvula ngemusho lophele. (1) 
1.1.8 Ngemusho lophelele yini leyabangela kutsi LaNkhosi agulele futsi? (1) 
Emalungelo agodliwe 
1.1.9 Catsanisa emalungelo ebasebenti kadzeni nemalungelo lakhona 
namuhla ubuka letheksthi lengenhla. 
Phenya 
(1) 


Siswati Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta/P1 
NSC 
4 Doe/Lweti 2007 
1.1.10 Kusho kutsini kushona? (1) 
1.1.11 Bewungamphatsa njani LaNkhosi kube bewumtukulu wakhe? (1) 
1.1.12 Ijabulisa ngani indzaba yaLaNkhosi? (2) 
1.2 Bukisisa lesitfombe lesingentasi bese uphendvula imibuto 
letawulandzela: 
Khetsa yinye imphendvulo kuyo yonkhe lemibuto. 


1.2.1 Lamadvodza labukene, ngabe amele waphi emacembu? 
(a) 
(b) 
(c) 
I-Moroka Swallows neChiefs 
I-Celtics neDangerous Darkies 
I-Orlando Pirates neKaizer Chiefs (1) 
1.2.2 Buso babo busicocela yiphi indzaba? 
(a) 
(b) 
(c) 
Kujabulelana 
Kutfukutselelana 
Kucocisana ngetebhola (1) 

Emalungelo agodliwe Phenya 


Siswati Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta/P1 5 Doe/Lweti 2007 
NSC 

1.2.3 Umdlalo webhola letinyawo wendzebe yemhlaba wanga-2010 
udzinga emacembu lanjani eNingizimulesitfombe lesingenhla? 
Afrika uma ubukisisa 
(a) 
(b) 
(c) 
Latsandza kulwa ngaso sonkhe sikhatsi. 
Lakwati kuphatsa tivakashi kahle. 
Lakwati kudlala umdlalo lomuhle. (1) 
1.2.4 Singalungiswalasesitfombeni? 
njani lesimo lesikhonjiswa ngulamacembu 
(a) 
(b) 
(c) 
Baphatsi abakhulume lokubi ngalelinye licembu 
nabasemihlanganweni yabo. 
Akukhulunywe ngekutfutfuka kweNingizimu Afrika 
kutemidlalo. 
Akukhulunywe ngematfuba langahle abekhona 
kwemdlalo wanga-2010 eNingizimu Afrika. 
ekubuya 
(1) 
1.2.5 Nguliphi licembu 
kutheksthi? 
lelasungulwa kucala kulawa lakhonjiswa 
(a) 
(b) 
(c) 
Nguleli leligcoke lokumnyama nalokumhlophe. 
Nguleli leligcoke lokuliphuti nalokumnyama. 
Asungulwa kanye kanye omabili. (1) 
1.2.6 Baceceshi balamacembu bantjintjelwani kangaka? 
(a) 
(b) 
(c) 
Baphatsi bafuna imphumelelo neludvumo. 
Baceceshi abatiphatsi kahle. 
Kungobe banelubandlululo (1) 
1.2.7 Baphatsi balamacembuAfrika labanabo bona. 
babafundzisani bantfu baseNingizimu 
(a) 
(b) 
(c) 
Kubeketelelana ngisho sekumatima. 
Lubumbano. 
Lubandlululo. (1) 
1.2.8 Sitsini sicubulo se-Orlando Pirates? 
(a) 
(b) 
(c) 
Emabhakabhaka/Letimnyama ngenkhani. 
Bafana bekuthula nelucolo. 
Tinyoni (1) 
1.2.9 Onkhe lamacembu atinte kusiphi sifundza 
Afrika? 
salapha eNingizimu 
(a) 
(b) 
(c) 
EGauteng 
EMpumalanga 
ELimpopo (2) 

Emalungelo agodliwe Phenya 


Siswati Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta/P1 6 Doe/Lweti 2007 

NSC 

1.2.10 Lamacembu lakulesibonwa asekelwa nguyiphi inkampani? 
(a) 
(b) 
(c) 
Telkom 
Vodacom 
Eskom (1) 
1.2.11 Bhala tindlela tibe timbili emacembu emdlalo webhola latakhela 
ngayo imali? (2) 
1.2.12 Tekuphepha kufanele ticikelele ini kuze imidlalo yaseNingizimu 
Afrika ibete tingoti. Bhala kube kubili. (2) 
TOTAL SIGABA A: 30 

Emalungelo agodliwe Phenya 


Siswati Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta/P1 7 Doe/Lweti 2007 
NSC 

SIGABA B: UMMONGO 

UMBUTO 2 

Fundza letheksthi bese uyayifinyeta ngemagama langema-60 kuya ku-70. 

Bhala linani lemagama lowabhalile kubakaki ekugcineni kwemphendvulo 
yakho. 

Wacala kahle kakhulu umhlangano ehholweni yesive Kanyamazane lapho 
benhlangano leyatiwa ngekutsi yiLove Life beyifundzisa khona lusha ngengoti 
lebangwa sifo sengculazi i-AIDS phela. Lusha belutseleke ngetinkhani kutawutsamela 
lowo mhlangano. Umhlangano wavulwa liculo lesive 'Nkosi sikelela i-Afrika' emva 
kwaloko sihlalo waleyo nhlangano wavele wahlala endzabeni wachaza watsi sifo se'AIDS' ingculazi phela, ibangwa ligciwane lelatiwa ngekutsi yiHIV lekuyi- akhronimi 
lemele kutsi 'Human Immuno-deficiency Virus' lokuligciwane lelibangela sifo sengculazi 
kantsi, i-AIDS yona i-akhronimi lemele kutsi 'Acquired Immuno Deficiency Syndrome' 
lekusifo lesibulala emasotja emtimba lasivikela etifweni letingahle tihlasele imitimba 
yetfu. 

Lamasotja emtimba enta kutsi nasigula sikwati kwelapheka, uma ngabe sekafile 
angeke sikwati kutsi selapheke etifweni lebesingalapheki kuto. Cabangani nje live 
lelite emasotja ekulivikela etitseni live lelinjani? Kuyefana ncamashi nemtimba lote 
emasotja ekutivikela. Kwadvuma lihholo lonkhe kwenanela inkhulumo yasihlalo, 
walenhlangano. Sifiso Dlamini wabuye wachubeka wachaza kutsi sifo sengculazi 
umuntfu angasitfola njani, wachaza watsi, umuntfu angasitfola lesifo uma angaya 
ecansini nemuntfu lonaso lesifo sengculazi uma angasebentisi lijazi lemkhwenyana 
'ikhondomu' phela. Liphindze lihhahhame futsi lihholo ngemsindvo, achubeke Dlamini 
atsi futsi umuntfu angasitfola lesifo uma kungaba khona kutsintsana kwetilondza 
nemuntfu lonaso lesifo. 

Dlamini wabuye wacwayisa kutsi akumelanga sibacwaye bantfu labanalesifo se-'AIDS' 
ngobe angeke usitfole lesifo ngekucoca nemuntfu lonaso, kumchawula, kudla sitja 
sinye naye nome kumbatsa ngubo yinye nemuntfu lonaso lesifo sengculazi. Uchubeke 
watsi kumele sibasingatse bantfu labanalesifo, sibanike lutsandvo ngobe nabo 
babantfu singababandlululi. Wabuye wachuba watsi bantfu lesebangenwe ngulesifo 
kumele batinakekele badle kudla lokunemphilo njengetibhidvo. Kumele baye 
emtfolamphilo kuze batfole imitsi letabenta babe nemandla baphindze bativocavoce 
imitimba kuze bahlale baphilile. 

Labo labangatati ngesimo sabo ngaleligciwane kumele baye emtfolamphilo bayotihlola 
ingati mahhala. Kubalulekile kutati simo sakho kusenesikhatsi. 

Loko kusita uhlale wati kutsi ungumuntfu lonjani kute ucale kutinakekela. 

Ungasebentisi tidzakamiva futsi ungayi ecansini ungakativikeli ngobe lesifo 
sibhebhetseka kakhulu. 
TOTAL SIGABA B: 10 

Emalungelo agodliwe Phenya 


Siswati Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta/P1 8 Doe/Lweti 2007 

NSC 

SIGABA C: LUHLELO NELULWIMI 
UMBUTO 3 
3.1 Fundza letheksthi lengentasi bese uphendvula imibuto letawulandzela: 
Kuphumelela emphilweni akusiko kwebantfu labakhulu labadla lizambane 
lapondo kuphela ngisho ngabe ukhule udla imbuya ngelutsi ungakwati kuba 
yimphumelelo uma utimisele. Lawa ngemavi aNkhosikati Duduzile Mhlanga 
(36) lowekutalwa eMganduzweni edvute neWhite River. Duduzile usandza 
kuvula libhizimisi leBed and Breakfast khona eMganduzweni. Lomake 
uphindze abe ngumcondzisi wakamasipala kantsi wacopha umlandvo 
ngekuba wekucala kuphumelela kulesikhundla seloku yaba khona 
lenhlangano. 
Utsi linengi laloluhlobo lwemabhizimisi luba setindzaweni letisemadolobheni. 
Yena ukhetse kutsi lakhe libhizimisi libe sendzaweni lengaphandle 
kwelidolobha kodvwa edvute nemgwaco lapho ngisho nemuntfu lekuhwalale 
akule ndzawo atekwati kutfola indzawo yekulala. 
Kwatsi uma ivulwa iBed and Breakfast bantfu baseMganduzweni bahholotela 
kuvulwa kwayo basho batsi 'Hholohholo yaphela indlala'. Lomcimbi wavulwa 
ngemgidvo wetingabisa. 
'Kuba nelibhizimisi lelitsi mine bekuliphupho lakudzala ngoba ngikholwa kutsi 
umuntfu akukafaneli atsembele emalini layisebenta lapho acashwe khona 
kuphela' kusho Make Mhlanga. Kudla kweBed and Breakfast kunemphilo 
kuphekwa ngemafutsa e-Olive Oil. 
3.1.1 Sebentisa lesisho lesilandzelako emshweni. 
Kudla lizambane lapondo. (1) 
3.1.2 Bhala umcondvofana waleligama lelidvwetjelwe bese ulisebentisa 
emshweni. 
Umuntfu lokuhwalale akulendzawo. (1) 
3.1.3 Bhala ligama libe linye kulawa ladvwetjelwe. 
Umuntfu akukafanele atsembele emalini layisebenta lapho 
acashelwe khona. (1) 
3.1.4 Bhala umcondvophika waleligama lelibolekwe kuletinye tilimi 
‘lidolobha’ bese ulisebentisa emshweni. (2) 
3.1.5 Bhala umusho lonesiga senkhulumo lokhombisa kutsi bantfu 
baseMganduzweni bajabulela kwakhiwa kweBed and Breakfast. (2) 
3.1.6 Sebentisa leligama ‘kuvula’ emishweni livete imicondvo lemibili 
leyahlukene. (2) 

Emalungelo agodliwe Phenya 


Siswati Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta/P1 9 Doe/Lweti 2007 

NSC 

3.1.7 Cedzela lesaga lesikhombisa kutsi Makenguloko lakucalile eMganduzweni. 
Mhlanga akahlulwa 
Indlovu ... (1) 
3.1.8 Bhala umusho lonesifanisongco, usebentise leligama ‘liphupho’. (2) 
3.1.9 Khokha ligama lemdzabu kulomusho ulisebentise emshweni. 
Kunetingabisa letijabulisa tivakashi ngemgidvo. (2) 
3.1.10 Nika umcondvo lonikwa nguleligama ‘emafutsa’ kulenkhulumo. 
Imoto yaMake Mhlanga beyingaphelelwa ngemafutsa beyihlala 
isendleleni. (1) 
3.2 Fundza letheksthi bese uphendvula imibuto letawulandzela: 
Kusa kwatiwa ngabo bonkhe bafundzi labagijimako ngalelo langa ibhasi 
yagcwala ngekushesha yasho iwubamba locondze kaMakepisi. Yadlula 
lapha kuboMahushu naboMganduzweni utibonela nje kwekutsi iyahosha 
imamba. Itsite nayilinganisa naLugogodze acala emajika lamakhulu, lowo 
mshayeli wacala kushayela ngalokukhulu kunakekela. Kulowo mnyama latsi 
bhamu lisondvo lasemuva, yalala ngemhlubulo, bafundzi bona baphuma 
ngemafasitelo. Emantfombatane amemeta kwaze kwavela nakubomake 
labasedvute. Vusumuzi wacunga sibindzi wabamba umfana sekatiphosa 
phasi edvwaleni, aticedzisa. 
3.2.1 Sebentisa leligama 'labagijimako' emshweni. (1) 
3.2.2 Sebentisa sento lesidvwetjelwe kuletheksthi emshweni. (1) 
3.2.3 Sebentisa libito lelingumfakela kuletheksthi emshweni. (1) 
3.2.4 Kuneligama leliphikisana naleli lelitsi 'emantfombatana'. 
Lisebentise emshweni. (1) 
3.2.5 Sebentisa siphawulo, ‘lamakhulu’ emshweni. (1) 
3.2.6 Sebentisa libito 'bafundzi' emshweni libe yinhloko yemusho. (1) 
3.2.7 Khokha ligama lelilibitombici etheksthini ulisebentise emshweni. (1) 
3.2.8 Tsatsa libito ‘ibhasi’ ulisebentise emshweni libe ngumentiwa. (1) 
3.2.9 Hlanganisa lemisho lemibili ibe ngumusho munye ngekusebentisa 
sihlanganiso lesifanele. 
Bafundzi baphuma ngemafasitelo. Bafundzi bebabalekela ingoti. (1) 

Emalungelo agodliwe Phenya 


Siswati Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta/P1 10 Doe/Lweti 2007 
NSC 

3.2.10 
Yakha umusho losendleleni lesalibito nganali ligama 
lelisetheksthini: ‘kushayela’. (1) 
3.2.11 Shano kutsi lomusho ukuyiphikuletimphendvulo letingentasi. 
indlela yesento. Khetsa 
Vusumuzi wacunga sibindzi. 
(a) 
(b) 
(c) 
Indlela lecondzisako. 
Indlela lephocako. 
Indlela yesimo. (1) 

3.2.12 
Khetsa imphambosi lesetjentiswe kuleti letingentasi. 
‘Bafundzi labasindzile batfwalela bantfwana labalimele.’ 
(a) Imphambosi yekwentela. 
(b) Imphambosi yekwentisisa. 
(c) 
Imphambosi yekwentana. 
(1) 
3.2.13 
Tsatsa lelibito ulisebentise emishweni lemibili uvete umcondvo 
losobala nalofihlakele. (2) 
‘Indlovu‘. 
3.2.14 
Sebentisa lesentakutsi ‘bhamu’ emshweni. (1) 
[30] 
UMBUTO 4 

4.1 Phindza lesibonelo sesichazamagama bese uphendvula imibuto lelandzelako: 
Silondza: linceba, kulimala, kuva buhlungu ngalokwengcile. 
Sandla: sitfo semtimba, umusa, kuntjontja. 

Tsatsa lamagama lamabili bese utakhela sakakho sichazamavi
ngekulandzela lesibonelo lesingenhla:


Ibhola
Lijalidi (2)


Emalungelo agodliwe 
Phenya 


Siswati Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta/P1 11 Doe/Lweti 2007 

NSC 

4.2 Bukisisa lesikhangiso lesingentasi bese uphendvula imibuto letawulandzela: 
4.2.1 Lesikhangiso sicondziswe kubobani? (1) 
4.2.2 Kuliciniso nobe inkhohliso yini kutsi sicedzamjuluko i’Celebrity 
sikwenta ube liselebhi. Sekela imphendvulo yakho. (2) 
4.2.3 Ngekwalesikhangiso ‘iCelebrity’ yenta emadvodza abukeke, ngobe 
kubonakala tintfombi tikhangekile ngulelijaha. 
Ngabe umbono wakho utsini ngekutsatsa luhlangotsi kulenkhulumo 
lengenhla? 
(2) 
4.2.4 Ngabe kulicinisotintfombi takho? 
yini kutsi uma usebentisa iCelebrity tonkhe (1) 
4.2.5 Chaza inhloso yemkhangisi ngekubhala lamagama lamabili 
lasesikhangisweni ehluke. 
Kubukeka. 
Liselebhi. 
(2) 
TOTAL SECTION C: 10 
SAMBA: 80 

Emalungelo agodliwe 


